Energiamärgised ja energiatõhusus KKK

Soovin saada madal-või liginullenergia hoonet? Miks on minu hoonel niivõrd kehv energiatõhusus?

Tegemist on ühe levinuma küsimusega energiaarvutuste teostamise ja arvutusliku energiamärgise väljastamise käigus projekteeritavatele hoonetele, peamiselt on see tingitud mitte eriaalainimeste teadmatusest energiatõhususe ja energiamärgise väljastamise jaoks tehtavate arvutustega seotud asjaoludest, mis on ka igati mõistetav. Järgnevalt proovimegi täita seda tühimikku.

Võimaldamaks asjadest ja asjaoludest üheselt arusaamist on vaja alustada algusest, sh. selgitada erinevaid mõisteid.

Mõistetest

ETA ehk energiatõhususe arv on arvutuslik summaarne suurus, mis kajastab hoone komplekset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks ning see arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel. ETA arvutamisel on maha lahutatud summaarsest hoone energiatarbimisest lokaalne aastane taastuvenergia tootmine ja lisaks on kaalumisteguritega arvestatud ka nö. keskkonnamõju. Lisaks metoodikast tulenevalt arvestatakse erinevate tehnosüsteemide ja paigaldusviiside kasuteguritega. ETA väärtus on energiamärgise väljastamise aluseks.

Juhul kui võtame võrdluseks maasoojuspump küttesüsteemiga väikeelamu, siis lihtsustatult võime öelda, et sama ETA arvu samaväärse energiamärgise saavutamiseks peaksid soojuskaod või taastuvenergiatootmine olema õhk-vesi ja puidupelletikütusel katla korral vastavalt siis kas ca 25% väiksemad, ehk piirdetarindid paremad või taastuvenergia tootmine suurem. Kaugkütte puhul oleks see näitaja ca 30% ja gaaskütusel kondensaatkatla korral ca 40% võrreldes maasoojuspump lahendustega.

Seega on oluline juba algusest peale pidada silmas millist energiaallikat kasutatakse.

Teine oluline järeldus on see, et mida rohkem rakendame taastuvenergiatootmis, siis sõltumata hoone sisulistest omadustest võime saada ükskõik kui hea klassi. Piltlikult ka klaaskasvuhoonest võime saada netonullenergiahoone – vaja on lihtsalt piisavalt palju päikesepaneele. Arusaadavalt sisulise väärtuse poolelt energiamärgiste väljastamise käigus ei ole selline lähenemine õigustatud ja ka 2019 aasta alguses kehtima hakanud määruses on esitatud vastavad täpsustatud nõuded ehk liginullenergiahoone energiatõhususarv ehk energiamärgis peab vastama madalenergiahoone piirväärtusele energiaarvutuses lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtmata.

2019 aastal kehtima hakanud määruse kohaselt on enerigatõhususe või energiamärgiste hindamisel oluline ETA väärtus ja määratlus, kas tegemist on madalenergia- või liginullenergia hoonega. Täpsemalt saab lugeda ETA piirmväärtuste kohta energiatõhususe miinimumnõuete määruse lisast 2 .

Miinimumnõutele vastavate ehk madalenergia hoonete korral on tegemist määruse seletuskirja järgselt kuluoptimaalsete hoonetega, ehk sisuliselt mõistliku energiatõhususe taset omavate hoonetega. Kuluoptimaalseks nimetatakse sellist energiatõhususe taset, mis viib väiksemate kuludeni hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul (elamute puhul 30 aastat mitteelamute puhul 20 aastat). Teisisõnu miinimumnõutele vastav hoone on juba hea ja mõistlikult kavandatud energiatõhus hoone, vastupidiselt laialt levinud arvamusele, kus miinimumnõuded tähendaksin kuidagi kehva tulemust.

Madalenergiahoone on hoone, mis määruse sisu-ja mõistete kohaselt eeldaks juba energiatõhusate- ja taastuvenergiatehnoloogiate kasutamist ehk erimeetmeid, milleks ei pea tingimata olema lokaalne taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine.

Liginullenergiahoone on hoone, mis eeldab lokaalset taastuvatest allikatest elektrienergia tootmist, kusjuures ilma lokaalset elektrienergia tootmist arvestamata, peab hoone ETA vastama madalenergiahoonetele sätestatud piirväärtustele.

Alates 2018.12.31 peab riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutuses või omandis olev hoone vastama liginullenergiahoonetele seatud nõuetele. Alates 2019.12.31 peavad kõik sisekliima tagamisega hooned vastama liginullenergiahoonetele esitatavatele nõuetele.

Energiatõhususest sisuliselt.

Peale mõistetest üheselt aru saamist saame liikuda teiste asjaolude juurde. Erinevalt laialt levinud arusaamisele energiatõhususe arvutuste teostaja energiamärgise väljastamise protsessi käigus, ei määra hoone energiatõhusust vaid arvutab seda vastavalt kavandatavast hoonest tulenevate sisend ja lähteandmete alusel. Lihtsustatult, parema energiatõhususe saavutamiseks on vajalik hoone sisuline energiatõhususe seisukohast kavandamine, ehk kui on tegemist tellija jaoks kehva energiamärgisega, tuleb muuta hoone juures kasutatavaid lahendusi sh. vajadusel ka hoone arhitektuurilist kontseptsiooni. Kindlasti soovitame tutvuda Kredexi kodulehel olevate energiatõhususe alaste juhendmaterjalidega.

Üldiselt võime esitada mõned põhimõtted energiatõhusate hoonete planeerimiseks.

  • Ilma soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemita tänapäevaste õhutihedate hoonete korral ei saa me rääkida energiatõhususest ja nõuetekohasest sisekliimast. Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem on vajalik. Veelgi enam, madalama energiatarbe saavutamiseks tuleks rakendada õhuvahetuse tarka juhtimist tulenevalt tegelikult eralduvate saasteainetest.
  • Teadaolevalt on keskmiselt kasutatavate akende puhul soojusjuhtivus 5-8 korda suurem seina soojusjuhtivusest. Samuti meie tänased hästi soojustatud hooned akumuleerivad soojust paremini kui minevikus. Seega suured aknapinnad on soojuskao allikateks ja samaoodi lasevad suvisel ajal sisse üleliigset päikesekiirgust, mis viib ruumide ülekuumenemiseni. Vältimaks ülekuumenemist soovitakse üljuhul rakendada paremaid päikesekaitse faktoreid, kuivõrd lihtsat ja kiiret lahendust eriti just projekteerimisfaasis. Teisisõnu jäetakse alles akna kehv omadus (kehv soojapidavus) ja akna hea omadus (Päikesevalguse läbilaskvuse) likvideeritakse.

Aknapinnad olgu niisuured kui vaja ja nii väiksed kui võimalik. Eelistada arhitektuurilise välimuse andmiseks muid lähenemisi, näiteks akna asemel kasutada klaasiga kaetud soojustatud seina vms. Hästi lihtsustatult ja rusikaga võib öelda, et energiatõhusad on normaalsuurus klaaspinnad ca 1.2 m kõrged ja ca 0.9 m kõrgusel põrandapinnast.

  • Kõige rohkem ja loodussõbralikumat energiat on võimalik hankida päikesest otsese kiirguse näol. On teada, et päike käib suvel kõrgemalt ja talvel madalamalt, ehk kui rakendada erinevaid varjestuslahendusi (pikemad räästad, varikatused, markiisid, eemaldatavad kangad, ribistused jms.) ja hoone kavandamisel aknapinnad suunatakse sobivatesse ilmakaartesse, siis on võimalik tõhusalt vältida suuremate akende pindade puhul ülekuumenemist ja samas talvel „prii soe“ päikesekiirguse näol kätte saada. Hästi esialgne rusikasoovitus varjude kavandamisel oleks, et otsene päikesekiirgus näiteks lõunasuunalistel akendel varjata suvekuudel (Juuni, Juuli, August) ca 10:00-14:00 päikese aja järgi. Selline lihtne täiendus annab juba märgatavaid tulemusi ülekuumenemise vältimiseks.
  • Hoone planeerige kompakte, ehk mida suurem netopind ja vähem välispiirete pinda, siis seda väiksemaks muutub hoone soojuserikadu. Näiteks väikeelamu ühe korruselisena planeerimise asemel kavandage toad ka katusealusesse ruumi või kasutage täiskeldri rajamist saavutamaks sama kasuliku pinna juures kompaktsem hoone geomeetria.
  • Valige asjakohased kütte ja ventilatsioonilahendused
  • Planeerige piirete sh. akende soojusjuhtivused mõistlikul tasemel.
  • Kõige viimasena hakake rakendama taastuvenergiatehnoloogiaid päikesepaneelide vms. lahenduste näol.

Metoodikast tulenevad asjaolud

Kui sisulise poole pealt energiatõhususe ja energiamärgise väljastamise aspektidest oleme aru saanud, siis järgmiseks saame vaadata määrusega etteantud ETA arvutamise metoodikat. Metoodika on loodud küllaltki täpne, et oleks tagatud erinevate hoonete asjakohande võrdlemine. Samas on ka seal mitmeid asjaolusid, mida hoone kavandamisel silmas pidada. Täpsemalt saab lugeda Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika ja miinimumnõuete määrustest.

Kasutatavatel energialiikidel on erinevad energiakandjate kaalumistegurid, mis peaksid iseloomustama ökoloogilise jalajälje suurust, näiteks elektri korral arv 2 ja taastuvtoormel või tõhusa kaugkütte korral arv 0.65. Lisaks tuleb ka erinevatel soojusallikatel erinevaid kasutegureid, ehk efektiivseim on maasoojuspump, seejärel kaugkütte soojussõlm ja siis erinevad katla lahendused(kadu 10-25%) ja viimasena ahjud( kadu on kuni 40%).

Lisaks soojusallikatele on ka küttesüsteemidel endal kasutegurid ja energiakulu abiseadmetele, näiteks põrandakütte pinnasele toetuva põranda korral tekitaks kadu ca 15%, radiaatorkütte puhul ca 3%. Samuti on abiseadmete elektritarbimine põrandakütte korral 50% suurem kui näiteks radiaatorkütte korral, samas põrandaküttel, mis paikneb vahelaes kadu puudub. Soojuspump süsteemide kasutegurid sõltuvad kasutatavatest küttegraafikutest, mida madalaimad peale ja tagasivoolu temperatuurid, seda säästlikum süsteem, seega seal on vajalik põrandakütte rakendamine.

Ventilatsiooniseadme tehnilised näitajad tuleks valida mõistlikud, st. soojustagastuse suhtarvu, elektriline erivõimsus ja külmumiskaitse rakendumine, on need olulised näitajad. Põhjendamatult „heaks“ neid näitajaid arvutustes aga viia ei saa, tuleb jääda kahejalaga maapeale, et vastavad seadmed reaalselt eksisteeriksid ja maksumuse poolelt ka soetatavad oleksid. Ühtlasi tuleks rakendada ka õhuvahetuse juhtimist tegelikult eralduvate saasteallikate põhjal.

Teatavat täiendavat võitu on võimalik saavutada ka paremate külmasildade näitajate arvel, kuid kahjuks selle jaoks on vajalik teostada täiendavad arvutused ja vajalik on vähemalt põhiprojekti staadiumis projekt, et selguksid konkreetsed sõlmlahendused.

Võimalik on kasutada Kredex´i tüüpkataloogi andmeid, kuid sellisel juhul tuleb hoone antud sõlmlahendusi kasutades kavandada juba eelprojekti staadiumis.

Saunas elektrikeris kasutamine tekitab väga arvestatava täiendava elektrienergia tarbimise 500 kWh aastas, mis näiteks 100 ruutmeetrise hoone korral tähendaks ETA väärtuses juba ca 10 ühikut.

Ilmselt kõige suuremat mõju metoodika poolelt omab ja samas ka kõige rohkem vaidlusi tekitab infiltratsiooni õhuhulga baasväärtuse määramine, õigemini selle vähendamine võrreldes määruses ette antud baasväärtusega. Nimelt on teostatud erinevaid uuringuid ja leitud, et määruses kasutatav õhulekke baasväärtus on küllaltki suur, uute väikelematu korral väärtuse 6 asemel 1.5 ja isegi vähem. Kredex juhendmaterjalide järgi tarindite õhukindlate lahenduste kasutamisel (õhutõkke/aurutõkke kiled, läbiviikude teipimine) on madalamad õhulekke baasväärtused täiesti saavutatav. Samuti on ka TJA meiepoolsele järelpärimisele vastanud, et Kredex juhendmaterjalidest lähtumine on põhjendatud. Seda kinnitab ka Energiatõhususe miinimumnõuete määruse seletuskiri. Baasväärtuse vähendamine eeldab hoonele õhupidavuse katse teostamist. Kahjuks kõik omavalitsused seda lähenemist ei aktsepteeri nagu näiteks Tartu Linnavalitsus.

Täpsemalt saab metoodika kohta lisa lugeda MTM määrusest nr 58 “Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“

Igaljuhul loodame, et täiendavatest selgitustest oli abi saamaks täpsemalt aru arvutuslike energiamärgiste ja energiatõhususega seotust. Kui soovite konsultatsiooni, võtke aga julgelt ühendust.

Indikatiivseid tööde maksumusi vaata täpsemalt menüüst hinnakiri. Kui konkreetne ehitusprojekt või projekteerimine vajab lahendamist ja teid huvitab selle maksumus, saatke meile päring põhilise infoga ja me vastame teile. Enne hinnapäringu saatmist tutvuge infoga menüü alt Projekteerimine.